Stress

Levinuimad füüsilised sümptomid: peavalu, kuivav suu või kurk, kuklavalud, kõnelemisraskused, nõrkus, kõhuvalud, isutus või pidev isu, südamepekslemine, külmad jäsemed, liighigistamine, unetus, krooniline väsimus.

Levinuimad emotsionaalsed sümptomid: ärrituvus, tujukus, depressioon, kontsentratsioonivõime kaotus, närveerimine tühiste asjade üle, impulsiivne käitumine, segased mõtted, ärevus.

Levinuimad käitumuslikud sümptomid: kortsus laup, jalgade või sõrmede trummeldamine, huvikaotus välimuse suhtes, põrandat mööda sammumine, suitsetamise vajaduse suurenemine või alkoholi liigtarbimine

Mul on olemas KÕIK peale viimase sümptomi, sellessuhtes on asi just vastupidine.

Stressiseisundis organismis tekivad kindlad häired ainevahetuses, mis stressiseisundi pikemaajalisel püsimisel võivad põhjustada organismi füüsilisi haigusi (südame ja veresoonkonna , liigeste aga ka maosooletrakti häireid). Seega stress on organismi kahjustav seisund, millega tuleb iga hinna eest toime tulla. Tähelepanuväärne on asjaolu, et stress iseenesest ei tapa kedagi. Hävitavalt mõjub hoopis inimese suhtumine stressiolukorda, tema emotsionaalne suhtumine situatsiooni. Stressiseisundis inimene muutub närviliseks, ärrituvaks. Kontsentratsioonivõime, seega ka mälu halveneb. Stressis inimest unetus või unisus, huvi kadumine töö vastu, vastutustunde vähenemine, söögiisu kadumine või vastupidi märgatav kõrgenemine. Lihaspinge seljas ja õlavöötmes, väsimus, apaatsus, enesekindluse kadumine, kurvameelsus segatuna elutüdimusega, vahel enesetapumõtted.

Väga hull ausaltöeldes. Olgugi et enesetapumõtteid pole, on kõik ülejäänud põhimõtteliselt olemas. Ei aga muidu oleks tore ju enne 19 saamist hakata antidepressante sööma, why not :D