FUSH

Uellllllllllllllll ei teagi nüüd millega alustada. Arvestades külastajate arvu ei tohiks just väga detailidesse laskuda, sest eks me kõik tea, millega see lõpeb. Aga muidu on mul otsustavat olukorda arvestades ikka sittakanti hea tuju.
Ja muide, avastasin enda jaoks Traviani. OMG lihtsalt, algul mõtlesin et ahhhh mingi mõtetu, hahahha, hell yeah. Nüüd ainult ehitaks oma külakest ja värki, tahaks ikka suuremaks ja võimsamaks saada seda. Ei, te ei saa must aru, kui te just ise ei proovi.
Ja mismõttes hakkas praegu vihma sadama???
Ja seda ütlen ka, et mul on ikka tõesti paar head sõpra kes on nagu...uaaa...poleks arvanudki. Nii kaaskurjategijad. Lav it.

Ahjaa, ja oma küpsetatud pasakakkuneid võid hiljem ise kahetsuspisaratega süüa ja mõelda, et miks sa ikka nii idioot olid?? Ära unusta, aeg saab otsa täna õhtul, siis vaata ise, kuidas või kellega hakkama saad!

Vähemalt asjad liiguvad mingilegi poole, mitte ei seisa paigal ja hallita.

Off now, Marie Claire ja Domino küpsised ootavad. Jumala lebolt kulutasin täna Selveris 300 krooni (piim, päevituskreem, MC, küpsised, Actimel, LM). HEA TUNNE OLI

Lonermood n food

Tänasega sai ametlikult minu jaoks läbi 11 klass. Taaskord polnudki nii kaif, kui ma ootasin. Rämedalt ebaaus, et samal ajal kui teiste uurimistöö kaitsmise komisjonis on Eerod, Kalled ja Valvikud, siis meile satuvad NUNNUD Anu-Merike ja Kuhhi. Jah, justnimelt, Kuhhi. Võite ju isegi arvata, kuidas meid piiiinati faktide küsimisega, mida keegi ju otse loomulikult pähe ei õppinud. Näiteks küsis Kuhhi Martinilt, kes koostas töö Volkswagen Passatist, kui Eesti populaarseimast autost, selle täpseid tehnilisi andmeid, sealhulgas seda, kui palju bensupaaki kütet mahub(?!?). Minu esinemine läks OMA ARVAMUSE KOHASELT hästi, aga muidugi küsiti mult täpset arvu, palju õpilasi ankeetküsitlusele vastas, kommentaariga: "Sellised numbrid peavad peas olema!". Tead, kui sul midagi teha pole, siis FAIN, aga ära ela oma voodielu puudumist meie peal välja palun aitäh. Lisaks tegi Anukene täpselt selgeks, et teiste õpetajate arvamused teda ei koti, sest just TEMA on see almighty, kes oma suva järgi tööle hinde paneb (ehk siis näo järgi ehk siis...3 meibi?) NING et kui juhendaja on su tööd hinnanud viiega siis on see ILMSELGE ülehindamine, objektiivne hindamine on 4 või 3. :):) Jumal tänatud, et saab neist puhata. Tõesti... jumal olgu tänatud.

AGA


Mitte sellest ei tahtnud ma üldse rääkida. Nimelt kuna eile avastasin, et mu väike digipannike teeb päris nunnusid pilte söökidest, siis pildistasin ka oma tänast specialty'd. Miskipärast üksi lõunapaiku kodus olles ja teades, et olen ainuke sööja, hakkan ma instinktiivselt kohe kartuleid koorima... noh, et praekartuleid teha. Ja mu väiksele sõltuvusele andis hoobi väike kommentaar "Sa teed maailma parimaid praekartuleid!" Hehehhe... my secret? Lisaks soolale ja kartulimaitsele ka sutsu broilerimaitseainet. Annab mõnusa maitse ning muudab kartulid kuldpruuniks. Bon appetit!
Ning taaskord till ja salatilehed koos pipraste tomatitega. Toit kadus taldrikult sama kiirelt, kui ma selle sinna tõstsingi.

Homme lootsin teha ahjukana ahjukartulite ning suure hulga värske salatiga, kuid kuna sain teada, et olen homme jälle loner, siis fain, teine kord. Homse kohta veel niipalju, et öö ka vaba, kes teab kas mu mittejoomislubadus vastu ka peab või siis....arvatavasti mitte. Ja homme tuleb ju mulle väike shopper ka külla, loodetavasti shoppab pool riidekappi tühjaks ja jätab just nii palju moni maha, et ma saaks selle kohe ise uuesti täis shopata. Kamoon, tasakaalu mõttes ju.
Ja MEIBI on homme auto ka kodus nii et.....kui vihma ei sajaks, oleks väga pro. Otsin kaaslast shopingutuurile! :D

Uskumatu, aga ma olen nii tubli, et "Põrgupõhja uuest Vanapaganast" on läbi juba viis peatükki, väiksed kokkuvõtted ka igast tehtud. Kõva kiusatus on kokkuvõtted siia ka postitada, kuid siis mängiks ninanipsu ja paneks nad lukku, MUAHAHAHAHHA. Niikaua kuni kroonid mu pangakontole laekuvad.


Aga teema paneks lukku sellega, et see on praegu mu rekordpostitus. Ja rekord ka sellessuhtes, et see oli tänase päeva jooksul juba TEINE sissekanne. Hakkab vast asja saama.

Ühepajatoit

Pidin eile siis oma nullilähedased kokaoskused proovile panema. ÜLLAÜLLA, ma poleks never uskunud, et ühepajatoit nii lihtne on! Ja mis veel, ta mitte ei olnud vaid hea väljanägemisega vaid ka maitse oli SUPER. Kindlasti üks toit minu menüüs nüüdsest.

Kasutasin:
veidi alla poole kapsast
3 suuremat porgandit
5 väiksemat kartulit
umbes 300g hakkliha

Sellest jätkus umbes 3le sööjale, sõltub muidugi nende suurusest ja isust eksole.
Kõigepealt lõikusin kapsa ning panin ta keema, vett panin niipalju, et kapsas oleks ilusti vee sees, kuid kuna kapsas annab ise ka vett välja, siis ühepajasupi vältimiseks ei tohiks veega üle pingutada. Samal ajal kui kapsas kergelt podises, koorisin ja lõikusin porgandid, olles need potti visanud, tegin sama kartulitega. Seejärel praadisin hakkliha ning panin ka selle potti. Kuna köögis kell puudub, siis ütleks, et umbes 15 minutit podises, seejärel maitsestasin soola ja pipraga ning kõige lõpuks segasin sisse veel ka tilli, mis minu arust andis kogu söögile väga hea maitse juurde.
Ja valmis ta saigi!
Söögi kõrvale tegin veel kerged saiad salatilehe, vikerforelli lõikudega ning kurikuulsa tilliga. Viis keele alla!

Nurm värk jusiis

Põhimõtteliselt oli üleeile siis klassi lõpupidu. Olin selle suhtes juba vägagi positiivselt meelestatud ja ma ei pidanud pettuma. Lühidalt öeldes on ikka sittakanti vinge klass meil. Pidu oli jaamh... niipalju kui ma mäletan, leidus seal ohtralt kanget rummikoksi, slämmereid, baila kaarte, vesipiipu, pilte jaa... siin mu aju annab otsad, sest edasi suht tume maa.
Eile hommikul oli külla oodata onu Pohmelli, kuid tal oli järelikult muud tegemist kuna saatis hoopis oma isa Tuumapohmelli koos oma venna Hüperpahaolekuga. Suhteliselt masendav on tõdeda, et ka minust on nüüdseks saanud "peojärgsel-hommikul-kallistan-potti" -pliks. Miks küll, ma vihkan oksendamist. Suremise vahepeal jõudsin korduvalt lubada, et ENAM ma ei joo. Noh, vähemalt mitte nii palju. Ja mitte rummi. Mõnda aega... Jaanipäevani... laupäevani... Well, ma arvan, et ma pole ainuke.

Tänasest rääkides on olnud juba päris produktiivne päev. Et eilset mölutamist tasa teha, käisime juba hommikul poes, ostsin paaaaalju rohelist, nii et külmkapp ajab välja juba seda tervislikku maltsa, koristasin, puhastasin vahendiga kraanikausse (note to self: õhtul dušinurk läikima lüüa!). Viisin LÕPUKS pakendid konteinerisse, millegipärast viin ma neid alati sinna ajal kui see ääreni täis on nii....

Vuhuu mis põnev sissekanne, peaks nüüd selle põneva jutu lõpetama ja ühepajatoitu minema tegema. Esimest korda elus muide, eks näis, kui tuleb vähemalt esindusliku väljanägemisega, siis ehk presenteerin siin kah seda :)