Baby Had You or You Had Baby?

Ma ei ole vist siiski eriline blogipidaja. Mu peas jookseb pidevalt sadamiljon mõtet kiirusega triljon kilomeetrit sekundis ja ma ei suuda neid kuidagi organiseerida. Sellest siis need lühikesed, endalegi ajuvabana näivad postitused ja suutmatus meenutada, millal kurat ma selliseid asju veel mõtlesin. Ere näide on kirjandi kirjutamine. Ma lihtsalt ei suuda ühele teemale keskenduda, mõte hajub, hakkan hoopis muust unistama ja no tõsine pushimine on see vajalik arv sõnu kuskilt kätte saada, mis ei läheks teemast mööda ja et neis mingi mõte ka sees oleks. Päeva ajal tavaliselt mõtlen küll, et oo täna võiks sellest ja sellest kirjutada, mõtleksin vahelduseks mingi mõtte lõpuni ja paneks selle kirja, et saaks ise ka sellest juba rahu, aga kohe, kui ma bloggerisse lõpuks jõuan, on igast mõttest alles vaid mingi seosetu lause ja nagu ka praegu, ma isegi ei mäleta, millega ma seda juttu alustasin ja kuhu metsa ma temaga nüüd välja lõpuks jõuan. Selline tunne, et juhtmed on mingi mõnusa šoki saanud ja teevad ülehelikiirusel tööd ja mu väike ajukene lihtsalt ei jõua seda kõike lahti harutada ja ära lahterdada.
Niisiis kogu tänasest mõtetemõlgutamisest on meeles vaid see, et Getteri ainus loogiline võitmise viis oli see, et kuna täiskasvanute jaoks on kogu Eurovisiooni teema ennast ammendanud, siis on järele jäänud vaid 14,15-aastased lapsed, kes vaatavad kogu asja vaid sellise pilguga, et millisest tümmist saaks hea telefonihelin. Ja otse loomulikult ei maksa nad ju ise oma telefoniarveid ja seetõttu hääletavad kümneid kordi neile vanuselt kõige lähedasema isiku poolt, kes siis peaks näitama, kui lahedad noored Eestis on. Või midagi sellist. Ka minu jaoks on Eesti oma viimaste aastate valikuga ja üldse kõigi nende valikus olevate lugudega mööda pannud. Kunagi olid tõsiselt head lood, mis olid nii pilkupüüdvate esitajatega ja jäid meelde ka. Kes siis ei mäletaks "Everybody't"? Või "Kaelakee häält"? Nii, aga mul näiteks tekkis juba tõsiseid raskusi eelmise aasta loo meenutamisega. Võiks ju vahelduseks olla Eurovisiooni vaadates ka uhke tunne, et näe, meil on hea lugu sel aastal! Aga siiski, kogu see kammajaa on oma tähtsuse kaotanud, võisteldakse vaid reklaami ja turistide nimel ja tegelikkuses ei suudaks enamus osalevatest riikidest seda tsirkust kinni maksta. Luban küll igal aastal, et no enam küll seda sama ei vaata, eriti nende võidulugude pärast, aga ei suuda ennast tagasi hoida ja nagu muuseas olen kripskraps täpselt Eurovisiooni alguseks teleka taga snäkkidega platsis ja siis ma ikka KUULAN ja VAATAN neid lugusid ja esitajaid ja valin mõttes oma lemmikud välja (ei salga, et hiljem juutuubeldan läbi ja lemmikud tõmban omale ka) ja siis peale saate lõppu olen ma kriitikast lõhkemast. Minust võiks tõeline kriitik saada, sest ma suudan mida iganes kritiseerida. Endale ei meeldi otse loomulikult see iseloomujoon, aga oi, kuidas võin sarkastilisi märkusi nagu muuseas loopida ükskõik millele või kellele. Hiljem muidugi kahetsen oma suupidamatust, aga elu on elu ja ma ei näe ennast teiste tallaalusena. Umbes nagu mingi preeriahobune olen, kes on praegu küll ikka päris korralikult kinni aheldatud, aga hinges mässan ja perutan edasi. Mõttelõnga lõpp.

BTW, mina abielluks Ott Sepaga küll, oleks sixpack elu lõpuni garanteeritud :)

Oliver Twizt feat. John Ortiz - Rich B!tch (Original Mix)

you see me walking now,no i don't have no "beamer"?

i say i'm gonna be rich,so now you call me dreamer

you say i never had and never get none, girls outta magazines i never had one.

but u don't know my name and how...my game is

imma get that loop girl, i'm gonna be famous

you might not want me now or even holla at me

but let me tell you girl

I'm gonna be rich bitch

Edit Eelmisele

Ei ole enam kurb.
Teenisin raha.
Tubli emme olen :)

MIX PILTE ÜLES EI SAA

Olen Paha Jälle

Nii pask tuju on, et kohe täitsa lõpp. Juba ammu pole nii hull olnud. Selline tunne, et igast nurgast visatakse pidevalt sitta kaela ja ma pean vapralt püsti seisma ja tegema näo nagu loobitaks raha või miskit. Ja et viskajateks on äärmisel juhul 8-aastased tatikad, sest et no... mida suhtumist palun?

Ja ma kirjutan ilmselt siia ainult siis kui mul sitt tuju on või kui millegi üle vinguda tahaks :)



AA HAIGE VOL 102931178291201 KA

Eesti Laul ?!?

Palun näidake mulle seda pilvikut, kes mõtles, et väga lahe oleks mõelda välja laul Une-Matist ja panna väiksed lapsed tekkide peale aelema ja et see oleks Eurovisiooni võidulugu?? Ma tahaksin talle narkotesti teha.
Ja kallis Ithaka Maria, pliis anna alla juba. Sa oled aegade algusest iga aasta seal tõmmelnud, kas ei oleks aeg aru saada, et sa vist tõepoolest ei pääse Eurovisioonile?


PS: Sain vist "Maa õnnistuse" läbi. See on ka ainuke minu nädalavahetuse saavutus.

Testing, testing... 1,2,3...

Vabandust, aga ma ei suuda 6 tundi järjest umbses klassis istuda, nelja seina vahtida, ebamugava tooli peal istuda ja vaadata kuidas kõik teised kirjutada vehivad samal ajal kui mu enda pea on (100% kindel et nii juhtub) täiesti tühi. Kui ma kodus kirjandit kirjutan, siis ma ei suuda seda järjest teha. Ma kirjutan kõik esimesed mõtted, mis vähegi tulevad, üles, siis jalutan ringi, pesen kasvõi nõusid ja samal ajal mõtlen, mida veel võiks kirjutada. Kui mõte tuleb, kirjutan selle ka üles. Siis toimetan jälle muud ja nii edasi kuni ma vaatan, et päris palju materjali on koos ja et võiks selle nüüd enamvähem normaalselt kokku panna. Ma lihtsalt ei suuda seda kõike järjest teha, mõte jookseb omadega täiesti ummikusse, hakkan end kordama ja ongi anaalis. Tõsiselt muretsen noh. Ja milleks? MILLEKS?? on vaja panna PROOVIeksamite eest hindeid? Ja kui läbi kukud, siis nagu PROOVID PROOVIeksamit uuesti või mida? Haige süsteem nagu päris ausalt. Miks ei võiks vahepeal saada ringi jalutada? Oma mõtteid koguda ja söömas käia ja värki? Ma ei pea ju tingimata teistega rääkima samal ajal, kuigi isegi kui ma seda teeksin, mida see mulle annab? Iga inimese mõte käib ju erinevat moodi ja ma ei usu eriti et keegi hakkaks eksamil teiste mõtteid ümber kirjutama. Nii et FU lõpukirjand, suht haige süsteemiga oled. Ja katsu ainult mulle pärast väita et ma pole piisavalt "küps", sest ma ei suuda vähemalt 600 sõna mingil teatud etteantud teemal jahuda. Pekki mine plz.

Pluss ma pean täna ka ju ühe kirjandi valmis kirjutama, et kursahinnet välja saada. MUSIMUSI kirjanduse õpetaja, et hinded päev enne kursuse lõppu üles paned. Viispluss.

And I Need A Vacation Tonight

Hehehee elus olen endiselt. Eelmine postitus oli kuidagi... väga ammu. Ausalt öeldes on pidevalt nii kiire, et mulle ei jõua kohale, et mu sünnipäevast on juba üle nädala möödas. Aga samas tundub, et see oli nii... ammu. Võinoh, persse, nii palju on teha, et kui koolipäev läbi saab, on tunne nagu oleks umbes 25h järjest mingeid... haigeid asju ajanud ja nonstop tööd rüganud. Ja siis vajud koju ja oled puhta kapsas omadega ja pissed iga asja peale ja niisama ka soss ja moss. Ja vahepeal tuleb parem tuju, siis ikka mõtled et oo, tegelt olen ju tubli ja teen ja jõuan ikka päris palju, tõestan kõigile vastupidist fafa, aga õhtul kui oma päeva meenutades (lubab Dormeo madrats unustada kõik selle halva haha) on tunne, et no mida ma siis õigupoolest tegin?? Passisin paar Kuhhit, Anu, Inese ja Kirsi ja tulin koju, nu tegin paar töökest ka. Aga võiks ju vanduda, et tegelikult olin seal koolis rohkem kui 7 tundi, sest no juhtmed arvavad küll, et nad on saavutanud oma totaalse ja absoluutse ülekoormuse ja annavad kerge errori kohe, kui ma katsun midagigi keerulisemat mõelda, kui sellele, et peaks kanalit vahetama.

Aaa ja ametlikud mõõdud 2a Emily-Mial on: 10,6 kilo ja ......cm. Viimast ei ole sest et uskumatul kombel näitas mõõdulint umbes täpselt 2cm võrra väiksemat tulemust kui eelmine kord (siis oli 91,5cm), nii et leppisime arusaamaga, et umbes nii ta vist on ka, kui just rohkem kasvada ei viitsi. Süsti sai ka, drama queen nagu ikka, oli vaja enne K Õ I K lapikesed ja süstlakarbid ja puhastusvahendid ära näppida, enne kui selle tehtud sai ja oohoohoo mis kisa tõotas sealt tulla, kui just leidlik arstitädi poleks kommi andnud. Siis oli viispluss olek, missiis, et komm oli nii suur, et vahtis poolenisti suust välja.


Ja ma arvan et ma ei õpi täna, sest ma arvan, et ma ei taha oma ülalmulisetud soga isegi läbi lugeda.