Heippahei, kohe kurb vaadata, millal ma viimati siia kirjutasin. Võtsin pikalt hoogu ja nüüd on see käes: räägin vähe oma vahepealsetest toimetustest. Nii et pikka postitust pole oodata haha. Ühesõnaga, ma nüüd alustasin kolmandat nädalat tubli töömesilasena. Käes on järjekordne 10st 8ni päev ja seda rõõmu saan nautida sel nädalal lausa kuuel korral. Tööst niipalju, et kassa ja muud vihikute/raamatute täitmised/funktsioonid nüüdseks juba enam-vähem selged, varem pidin hommikuti ja õhtuti kasutama omakirjutatud märkmeid, et kõik asjad ikka tehtud saaksid. Kaubapäevadel on tegevust, nädalavahetuseti ka, aga nädala sees tekib küll mõte, et milleks hoitakse üldse kaubanduskeskuseid iga päev lahti kui rahvast siin enne õhtupoolikut niikuinii ei käi ja siis liigub teda ka üsna vähe. Aga ma ei kurda, praegu mulle veel täitsa meeldib ja tüdimuse märke tqavaliselt enne kella 6t õhtul ei teki. Olen jõudnud taaskord ka lugema hakata kuna no mis sa ikka siin teed, kui tööd pole. Lugesin kahe päevaga läbi Sass Henno "Elu algab täna" ja see oli väga hea, soovitan soojalt. Kuna pliksi järjekordse haiguse tõttu ma raamatukokku uut raamatut võtma ei pääsenud, tuhlasin eile korteriomaniku isiklikus raamatukogus. Ausalt, ma oleksin saanud kogu põhikooli ja keskkooli kohustusliku kirjanduse vabalt sealt, pluss veel muud head paremat ka. Ühesõnaga minu silm jäi pidama C. Bronte "Jane Eyre"'il, mis nüüd siin kõrvalt sahtlikeses alustamist ootab. Ega siis avalikult lugeda ei tohi, lol.
Midagi huvitavat vahepeal teinud ei ole, käinud kusagil veel vähem. Meie pere elukorraldus on praegu põhiliselt nii, et Jga kohtume uksel, kui üks tuleb või teine läheb tööle ja õhtuti läheb üks meist alati vara magama, sest see üks läheb järgmisel hommikul tööle. Tundub millegipärast jube masendav, aga tegelikult mulle momendil täitsa meeldib see orav-rattas tunne. Ja ootan pikisilmi palgapäeva, et natukesegi eelarves finantse rohkem oleks!
Nüüd siis aga lugema, niikaua kuni endiselt hingelistki poodi sisse pole astunud.
