Quasimodo

Ja suhtelist otseses mõttes kuigi minu ülisuur küür asub näos. Põhimõtteliselt ma näen silmanurgast, kui paistes mu põsk on ja suu ka lahti ei käi. Ausalt ma hakkasin nutma kui ma ennast peeglist nägin sest no see on vääääääääääääääga hull. Õnneks saingi hobuserahustid ja antibiootikumid põletiku vastu, ma ei tea mida ma ilma nendeta teeksin. Öösel magasin 2 tundi, ülejäänud aja lihtsalt vähkresin ringi, sest nii paha oli olla. Ja palavik on kaa ja püsti tõusta ei saa, ma olen terve päeva lamanud ja kopp on ees juba. Kahju on endast ja vastik kasutu tunne ka peal, sest ma ei saa midagi teha. Pliks on ka vanaema juurde juba teist ööd küüditatud, sest ma ei ole võimeline püstigi saama ja J tööl.

Aga thumbs up, nädal peaks nägu paistes olema, esmaspäev vist põletikukontrolli ja ülejärgmisel esmaspäeval võetakse niidid välja. Ja 18. veebruar uuesti same shit!!!!!!!!

Btw, protsess ise kestis vähem kui tund ja ma ei tundnud midagi. :)