Happy Birthday To Me

Ma tulin siia mõttega midagi head kirjutada, aga näiteks millest? Mul ei ole absoluutselt sünnipäevatuju ega midagi. Lõualuud valutavad, kõht valutab, õppida oleks ju ka veel vaja, aga ma olen omadega nii mustas augus siiski, et ma ei viitsi ega ei näe mõtet sealt välja rabeleda. Vahepeal mõtlesin, et kui saaksin vähemalt kooliga järje peale, oleks natukesegi kergem, aga ei. Iseenesest mul ei ole millegi üle kurta, eluolud on ju kõik väga head, ümbritsevatel on ka hea, aga mul on lihtsalt nii siiber ja tüdimus peal. Ja isegi ei tea millest. Ei jaksa, ei viitsi, ei taha, ei näe mõtet ennast kokku võtta kui ma raisk süüagi ei saa normaalselt. Ma ei suuda lõpetamist ära oodata, aga mille nimel? Mis saab edasi? Kuidas, kuhu, millega, miks? Must masendus on üks tore asi, mõnes mõttes ei kepi ka enam üldse, mis saab. Saab siis saab. Pole jõudu mitte midagi muuta, ainult vinguks ja oleks omaette, ei suuda enam seda fakepositiivset nägu ka ette manada, kui see koju jõudes kohe maha kulub.

FYI: Hambad on viimase kahe ööpäevaga päris kõvasti liikunud nii et sümmeetrilisest (läbi valu ja pisarate kannatatud breketiaastatest) hambareast hakkab järele jääma ainult "kunagi oli nii..." mõte. Mis on üks kõige sitemaid variante üldse, kui nüüd selgub et mu paistes põsk ja valurikkad ööpäevad olid vaid.... lambist.

Et siis ühesõnaga, minu suhtumine on selline, et ma läheks magaks kogu järgmise aasta kusagil omaette maha ja siis ärkaks üles nii, et ma oleks omadega seal, kuhu ma unistasin jõuda. Sest ma ei suuda ju ennast kätte võtta ja ennast liigutama hakata, et asju saavutada. Keegi ei ela minu eest minu elu.

Quasimodo

Ja suhtelist otseses mõttes kuigi minu ülisuur küür asub näos. Põhimõtteliselt ma näen silmanurgast, kui paistes mu põsk on ja suu ka lahti ei käi. Ausalt ma hakkasin nutma kui ma ennast peeglist nägin sest no see on vääääääääääääääga hull. Õnneks saingi hobuserahustid ja antibiootikumid põletiku vastu, ma ei tea mida ma ilma nendeta teeksin. Öösel magasin 2 tundi, ülejäänud aja lihtsalt vähkresin ringi, sest nii paha oli olla. Ja palavik on kaa ja püsti tõusta ei saa, ma olen terve päeva lamanud ja kopp on ees juba. Kahju on endast ja vastik kasutu tunne ka peal, sest ma ei saa midagi teha. Pliks on ka vanaema juurde juba teist ööd küüditatud, sest ma ei ole võimeline püstigi saama ja J tööl.

Aga thumbs up, nädal peaks nägu paistes olema, esmaspäev vist põletikukontrolli ja ülejärgmisel esmaspäeval võetakse niidid välja. Ja 18. veebruar uuesti same shit!!!!!!!!

Btw, protsess ise kestis vähem kui tund ja ma ei tundnud midagi. :)

OMG lähen kohe varsti surema.

Aga as they say: mis ei tapa, teeb tugevaks!

AGA ma pole üldse nii kindel, et ma seal ellu jään. Võiks läbi olla jubaaaaaa

omgomgomg

At The Dentist

Arst: "No räägi siis mis mureks?"
Mina: "Nooo mul siin all vasakul (näitan) vist mõra, et imelik kuidagi ja valutas ka vahepeal"
Arst: "Ee... sa näitad paremat poolt?"
Mina: "Aaaaaa, jaja. Paremal jah."
Arst vaatab ühelt poolt. Vaatab teiselt poolt.
Arst: "Aga ma ei näe siin midagi näiteks, näita uuesti, kus ta sinu arust on"
Näitan.
Vaatab tükk aega.
Arst( NAERAB): "Jessika, kas sa tead et purihammastel on väiksed lohud sees? Kas toon hambakuju ja näitan, mida sa tunned?"

Feil bigtime. Aga no ausalt, õnneks arst on tuttav, mitte võhivõõras, aga ikkagiiiiii. Tema teooria on selline, et kuna ma olen tarkusehambaopiga nii ära hirmutatud, siis ma suhteliselt kujutan ette juba, et mul on midagi viga ja arvan, et hambad lagunevad ja valutavad. Ja see on täiesti tõsi, sest ma ausalt ikka väga väga väga põen seda asja.
Ja enne kui ma ise kabinetti aega raiskama sain, nägin kuidas kõrvalkabinetist jooksis üks patsient vetsu oksendama (ta jättis ukse lahti nii et kuulda oli) ja arvata võib, et tal tehti ka mingit julma asja nii et ma nüüd topeltnärvis. Arst ütles, et tuleb enne oppi süüa sest muidu võib jah süda pahaks minna. IZ DOUBLENICE!

Btw, sain Cosmo kirehoroskoobi lõpuks ainult selleks, et see 5 minutiga läbi lugeda ja veenduda, et suhteliselt raharaiskamine võinii.

Stress

Levinuimad füüsilised sümptomid: peavalu, kuivav suu või kurk, kuklavalud, kõnelemisraskused, nõrkus, kõhuvalud, isutus või pidev isu, südamepekslemine, külmad jäsemed, liighigistamine, unetus, krooniline väsimus.

Levinuimad emotsionaalsed sümptomid: ärrituvus, tujukus, depressioon, kontsentratsioonivõime kaotus, närveerimine tühiste asjade üle, impulsiivne käitumine, segased mõtted, ärevus.

Levinuimad käitumuslikud sümptomid: kortsus laup, jalgade või sõrmede trummeldamine, huvikaotus välimuse suhtes, põrandat mööda sammumine, suitsetamise vajaduse suurenemine või alkoholi liigtarbimine

Mul on olemas KÕIK peale viimase sümptomi, sellessuhtes on asi just vastupidine.

Stressiseisundis organismis tekivad kindlad häired ainevahetuses, mis stressiseisundi pikemaajalisel püsimisel võivad põhjustada organismi füüsilisi haigusi (südame ja veresoonkonna , liigeste aga ka maosooletrakti häireid). Seega stress on organismi kahjustav seisund, millega tuleb iga hinna eest toime tulla. Tähelepanuväärne on asjaolu, et stress iseenesest ei tapa kedagi. Hävitavalt mõjub hoopis inimese suhtumine stressiolukorda, tema emotsionaalne suhtumine situatsiooni. Stressiseisundis inimene muutub närviliseks, ärrituvaks. Kontsentratsioonivõime, seega ka mälu halveneb. Stressis inimest unetus või unisus, huvi kadumine töö vastu, vastutustunde vähenemine, söögiisu kadumine või vastupidi märgatav kõrgenemine. Lihaspinge seljas ja õlavöötmes, väsimus, apaatsus, enesekindluse kadumine, kurvameelsus segatuna elutüdimusega, vahel enesetapumõtted.

Väga hull ausaltöeldes. Olgugi et enesetapumõtteid pole, on kõik ülejäänud põhimõtteliselt olemas. Ei aga muidu oleks tore ju enne 19 saamist hakata antidepressante sööma, why not :D

Create Confusing And Boring Post - Check

Ma olen muutunud tohutult paranoiliseks ja kõige suhtes kahtlustavaks ja ma ei tea mis selle põhjuseks võiks olla. Pidev väsimus, magusaisu, uimasus... selline asi oleks loogiline kooli ajal, aga mitte vaheaja lõpus. Ja see on päris hirmutav kuna hetkel pole küll mingit motivatsiooni kõige hullemal veerandil rabelema hakata. Tundub nii mõttetu, kuid ma tean, et kui ma endast üle 100% ei anna, siis ma hiljem kahetsen.
Tegin ükspäev õpistressi testi ka, päris koomiline kuna sealt tuli välja, et ma olen läbipõlemisohus töönarkomaan, kes ei oska oma saavutusi hinnata vaid sunnib ennast veel rohkem tagant. SO NOT ME eksole :D

Aga, väike päike igas päevas, vaatan vaikselt netist kortereid, kuigi kaldun nagu muuseas nende suuuurte välismaa majade poole, aga tuleb ju maa peal püsida ja võimaluste piires mõelda, sest laenuga on ju ka kuidas ta ikka on eks. Jaaaa sõrmuseteema oli ka üksvahe üleval, aga aega on ka selle kiire asjaga. Kuigi kui nüüd järgi mõelda, siis on ju niiii vähe jäänud selle varem ainult unistustes figureerinud eluni, kooli lõpetamiseni, eksamiteni, oma valikute tegemiseni. Õnneks ei tule mul seda šokki, kui tuleb esimene korteriarve ja ma reaalselt aru sain, kui kuradi palju kõik maksab. Been there, done that.
Ja ma tohutult kardan praegu kahte asja. Lihtsalt kohutavalt. Teiseks asjaks on tarkusehambaopp mis on ju kõigest ÜLEJÄRGMISEL NÄDALAL. Ja siis on ju vaja UUESTI MINNA teist poolt tegema. Omgomgomg.
Aga mis siis, ilu nõuab ohvreid ja kõik asjad on vaja varem või hiljem ära teha ja kui tuleb teele ootamatu takistus, siis tuleb see ületada, sest kõik asjad juhtuvad põhjusega, olgu see siis hea või halb ja life goes on. (Niimoodi ma üritan ennast lohutada, aga ei taha mõjuda enam eriti)

Ma olen lihtsalt liiga põdeja. Hakkaks normaalseks siis võimidagi.

Dirty Dancer

Hahaaa ma ei tea keda ma veel kallistama ja musitama läheks, sest ma olen niii õnnelik! Ma sain LÕPUKS OMETI Rakvere romaani läbi!!! Võtsin end paariks päevaks kokku ja ma sain sellega hakkama! Mis tõestab et kõik on võimalik, kui ma ainult vähem looderdaks!
Ja ma ei saa aru, miks oli sinna ette vaja 200 lk mingit jama kui alles viimasel 100 lk-l asi põnevaks läks? Mulle ikka meeldib nendest inimsuhetest lugeda, saan ise kaasa elada ja peas kujutan alati valmis selle koha, kus tegevus toimub ja millised need inimesed välja näevad. Kui mu peas kujutluspilti ei teki, siis on mul raamatut pea võimatu lugeda, sest järelikult on see nii igav, et mitte ühtegi fantaasiakübet minu peas ei liigu.

Ja ma olen kohutav ema. Alles eile tuli mulle meelde, et mu oma tütrel on ülejärgmine nädal sünnipäev ja ma ei tea mida talle kinkida? Pean oma aju tõsiselt šokki viima, et ta tööle hakkaks normaalselt, kogu aeg mingi uimps ja kahtlane tunne peal. Haige ka vist. Jälle.

Ja mainin lihtsalt ära, et võltse inimesi, kelle lubadusi ei saa tõsiselt võtta, ma ei seedi!

Note To Self

Olid eile väga produktiivne, korjasid kokku jõuluasjad ja vahetasid kardinaid ja koristasid põhjalikult kogu korteri ja seda kõike vaid hommikupoolikuga! Peale lõunat vedas küll veidi nihu, molutasid terve ülejäänud päeva peaaegu niisama maha, aga õhtul suutsid see-eest lausa ühe peatüki raamatut lugeda.
Loodan, et täna jälle sama uimps pole ja võtad lõpuks selle ajaloo käsile ja lõpetad raamatu lugemise ka. Kui ei, siis oled üks kuradi uimane tainas küll.


PS: Täna tuleb esimene euroost! (Ma ei arvesta välismaad ja siiamaani olen ainult kroonides maksnud, niipalju kui neid oli)

Tujurikkuja 2010 Koit Toome - Nädalavahetus

MADE MY DAY

Viimane 2010 Teema

Kopisin Kristeli blogist :)

1.Mida tegid 2010 aastal sellist, mida sa varem teinud ei ole?
Hea küsimus.. tähistasin 18ndat sünnipäeva? Ee... midagi TÄIESTI uut ja huvitavat polnudki, millest on iseenesest kahju. Aga küll 2011 tuleb sündmusterohke!

2. Kas pidasid oma uusaastalubadusi ja teed neid järgmiseks aastaks?
Häguselt meenub, et lubadusi vist ei teinud, küll aga mõtlesin peas valmis lubadused selleks aastaks. Ja näed kui tore on need kohe siia kirja panna, et endal ka meeles püsiks.
1) Olen tolerantsem ja avatum kõigele uuele. Mis tähendab, et ei eelarvamustele, kuigi ma olen selliste põhimõtetega alati olnud, aga tahes tahtmata hüppavad küll vahel need kahtluseussid pähe. Võtan kinni uutest võimalustest ja ei põe nii palju.
2) Ei bitši enam asjade pärast, mis ei sõltu minust. Näiteks siis teised inimesed ja olukorrad, mille päästmiseks ma niikuinii midagi ette ei saa või ei taha võtta, aga vinguda ju muidu ikka tore. Ühesõnaga, sinna alla käib ka see põhimõte, et käitu teistega nagu tahad et sinuga käitutaks. Asetan end teiste kingadesse, kui nii öelda.
3) NO MORE BAD DAYS. Seda ma eelmisel aastal mõtlesin ka, aga aga aga... No need on need hommikud kui ärkad ja vaatad peeglisse: "wtfffffffffffffffffffffff mul pole selle jaoks aega", üritad end võimalikult normaalseks teha, mille järel paned riietevalikul täiesti puusse ja terve päeva on närakas olla ja selline tunne, et kõik vahivad a'la "issand, vaata peeglisse ka, enne kui kodust välja tuled". Ja ma tean et ma pole ainuke, kellel sellised päevi on.
4) Õpin oma aega paremini planeerima, sinna alla kuuluvad kõik eluvaldkonnad. Ajan oma asjad õigel ajal korda, mitte ei jäta neid viimasele sajandiksekundile ja siis ei ohi.
5) ...ja viimane siis kõiksugu halbade harjumuste alla käiv nagu tavaliselt ikka. Aga ma võtan seda rohkem soovitusena, sest ühest loobumiseks peaks ma olema emotsionaalselt täiesti valmis, aga ma ei ole kindel, kas see hetk selle aastanumbri sees tuleb.
Tegelikult neid minilubadusi oli veel, aga need siis nagu põhilisemad, mille kallal tahan vaeva näha. Vähemalt üritan ja päris tõsiselt.

3.Mis riike külastasid?
Mitte midagi uut, ausalt öeldes ei käinudki Eestist väljas.

4.Mida tahaksid 2011. aastalt, millest tundsid puudust 2010. aastal?
Rohkem aega iseendale! Ja kindlasti ka millegi nimel orjamine, mis mulle näiteks leiva ka lauale tooks või midagi?

5.Mis kuupäev aastast 2010 sööbib sinu mällu ja miks?
Mmmm.... oli vist 27. jaanuar kui sünnipäeva pidasin? Unforgettable. Ja muidugi ka meie kõige esimene kodu, kuhu sissekolimise täpset päeva ei mäletagi, midagi veebruari lõpust. Tegelikult kui mõtlema hakata, siis neid kuupäevi on hulgim, aga need kõige emotsioonirikkamad.

6.Mis oli su aasta suurim saavutus?
Suutsin vaatamata kõigele lõpetada enda jaoks enam-vähem rahuldavalt 11nda klassi ja teha ära juhiload. JESS

7.Milline oli su suurim ebaõnnestumine?
Üritada inimesi muuta, kui nad ise selleks valmis pole.

8.Kas vaevlesid haiguse või vigastuse käes?
Aasta lõpp oli suht haiglane.

9.Mis oli parim asi mille ostsid?
Good one jälle... igasugused kodutarbed ma usun. They come in handy :D

10.Kelle käitumine vääris tähelepanemist?
Minu poolt pälvisid tähelepanu just sellised inimesed, kes näitasid oma tõelist palet, mis võrreldes tavalisega pole absoluutselt meeldiv, aga nüüd oskan jällegi paremini võltse inimesi läbi näha ja noaselgalööjad ära tunda.

11.Kelle käitumine tekitas masendust?
Teadagi ju. Agaaa... kindlasti mitte ainult. Ma suutsin ikka päris paljudes inimestes selle aastaga pettuda.

12.Mille peale sa raiskasid kõige rohkem raha?
Kodu peale :D ja SÖÖK. Ausalt, ma poleks varem ELU SEES uskunud, et lihtlabane SÖÖK võib nii kulukas olla.

13.Mis tekitas kõige enam põnevust?
See, kas ma saan load kätte või ei ja kas enne saan mina või J. Damn, kaotasin kahe päevaga.

14.Mis lugu jääb sulle alatiseks meenutama aastat 2010?
Hello Moskvaaaa

15.Võrreldes eelmise aastaga oled sa:

I. õnnelikum või kurvem?
Õnnelikum

II. kõhnem või paksem?
Sõltub, millise ajahetkega võrrelda, aga juurde tahaks võtta muidu. Nii et loodetavasti varsti paksem. Ja seda ütleb naissoost isik :D

III. rikkam või vaesem?
Momendil ikka päris kirikurott tegelikult :D Aga aasta lõpuks kindlasti rikkam.

16.Mida sa sooviksid, et oleksid rohkem teinud?
Koolis pingutanud blabla. Jaaaaa pakutud võimalustest kinni haaranud.

17.Mida sa sooviksid, et oleksid vähem teinud?
Närvitsenud, bitšinud, nutnud, masetsenud. Aga ma nii emotsionaalne, et ei anna olla ilma ka ju.

18.Kuidas veetsid jõulud?
Perega vanemate juures.

19.Kuidas veedad aastavahetuse?
Hmm... olime maal, Sõmerul jaa siis kodus.

20.Kas armusid 2010. aastal?
Taasarmusin.

21.Kui mitu ühe-öö suhet?
Tundub, et see number ei muutu kunagi :D

22.Millised olid su lemmiktelesaated?
Koduperenaised, Võluvägi, Pahad tüdrukud, FAMILY GUY

23.Kas vihkad praegu kedagi, keda sa eelmisel aastal ei vihanud?
Ei, oma uusaastalubaduste tõttu ma ei vihka kedagi :):)

24.Milline oli parim raamat mida lugesid?
Ma põhimõtteliselt kohustuslikku kirjandust ei kommenteeri ja kiusu pärast ütlen Cosmo ja see võiks nii paks olla, et raamatu mõõtu välja anda.

25.Mis oli su suurim muusikaline avastus?
Et ma suudan vene muusikat ka kuulata?

26.Mida sa väga tahtsid ja ka said?
OMA KODU

27.Mida sa väga tahtsid aga ei saanud?
Reisile.

28.Mis oli su selle aasta lemmikfilm?
Avatar :D

29.Mida sa tegid oma sünnipäeval ja kui vanaks said?
Sweet 18, A&A pool, drinkidrinki-klubiklubi-tantsutantsu ja oiiiiiii kui palju naeru.

30.Milline asi/sündmus oleks teinud su aasta veel mäletamisväärsemaks?
Näiteeeeeks mõni välisreis?

31.Kuidas kirjeldaksid oma 2010. aasta riietumisstiili?
Talumatult igav, aga kavatsen seda muuta.

32.Mis hoidis sind mõistuse juures?
Mia.

33.Millisest kuulsusest unistasid enim?
Häbi tunnistada, aga Adam Lambert ENNE kui ma teada sain et ta gei on, aga peale seda.... natuke ka. SORRI VAAN, aga kuradi ilus mees tegelikult ju :D

34.Milline poliitiline sündmus liigutas sind enim?
Eee... hea hetk mainida, et mind ei huvita poliitika.

35.Kellest tundsid puudust?
Kõik vajalikud olid lõppkokkuvõttes olemas. :)

36. Kes oli parim inimene, kellega tutvusid?
Teatud inimesed tõstsid tublisti mu enesehinnangut, aga ei ütleks, et nad parimad olid. Parimad on siiski need kes olid, on ja jäävad juu.

37.Parim elu õppetund aastal 2010?
Võta elu nii nagu ta on ja ära ennast lõhki sahmerda, ükskord sa saad kõik niikuinii!