Damn

Tore hommik. Esiteks teen avastuse, et pliks ei saa üle piiri kui tal passi pole ja et minu dokumendid aeguvad 27ndal juunil. Ega ma ju varem ei osanud kontrollida. Peale pikka netistuulamist ja kõnesid Soome konsulaati (õe asjus) ja Piirivalveameti infotelefonile selgus, et piigal vaja passi. Kiirpassi. Üle 40 euro btw. Kõne emale pääastis päeva. Selle hetkeni kuni ma Jle teatasin, et nüüd vaja migratsiooniametisse kapata. Täielik ja totaalne Sõnn teatas mulle: "Ei. Kui see nii palju maksab, siis ei tee. Mina mujalt raha ei taha ja siis jääb üldse minemata." Niisiis ripub praegu kogu tripp ühe juuksekarvakese otsas, mille nimi trükimusta ei kannata ja ma olen väga pissed off, sest kui nüüd tõesti ongi vaja oma faking sõrgu vastu ajada, siis on kogu moos.
Ja ei või siis ära juba õppida, et ei hõisata enne õhtut!

JA NENDE PRILLIDEGA ON NIIII KAMM ARVUTIEKRAANI VAADATA. Täielik fisheyeefekt. Not cool.

Hea tunne on, kui kodu on puhas, kartuli-hakklihavorm on ahjus ja täna teen loodetavasti ühele inimesele loodetavasti meeldiva üllatuse, sest praegu arvab ta vist minust päris halvasti, aga ega ma ausalt öeldes arvaks endast samamoodi hetkel. Ja päris hull, et enamus tuttavaid lähevad juba suvel kuskile laiali ja sügisel hoopis minema, ja siis ma nagu väike loner ei oska endaga midagi peale hakata ja pole kellelegi kurta ka enam :(
Siiski, loodan et kõik sujub ja ma olen isegi oma eksamipiletitega graafikus!

Oh My

Väga lebo on juba olla. Nüüd saan aru, mida need inimesed tundsid juba mitu nädalat tagasi, kellel ainult üks eksam veel jäänud, või veel hullem, kõik tehtud. Bioloogia oli... üpriski tore. Onu taevas kuulas mind ja ei saatnud mulle valgu struktuure ega fotosünteesi HALLELUUJA!
Nüüd kergelt nibin-nabin nokitsen kunstiajalugu, aga võrreldes teiste eksamitega tundub see nii... lihtne ja loogiline. Sa tead, mida sult küsitakse, mitte ei õpi paaniliselt KÕIKE pähe, higipull otsa ees. Läheb kuidas läheb. Läbi ikka ei kuku :D

Väikesed plaanikesed ka juba suveks tekkimas, Soome ja Lõuna-Eesti ja särgidvärgid. Tahaks loota, et sellest suvest tuleb midagi enamat võrreldes viimaste aastatega ja kõvasti vunki lisab ka see, et mul pole sügise poole mõeldes mitte halli aimu ka, mis kus ja kellega saama hakkab. Üsna hirmutav tegelikult. Nii... suur tunne tuleb peale.

PIDIN KREEPSU SAAMA!
Keegi laseb alt kella. Ma hiilin telefoni juurde: "Ee..jaa?" "Laske palun sisse" Mingi mutt. Nooooh, hea küll, mõtlesin et ehk keegi unustas võtmed koju ja lasi lambi numbrit. Natukese aja pärast koputab keegi uksele, teen ukse lahti. Tädi uksel küsib "Tere! Kus teil siin see meesterahvas on?" Mina mõtlesin kohe et määritakse midagi pähe jälle: "Ei ole praegu kodus. Mis mureks?" Tädi: "Einoh, meesterahvas pidi mulle siin üürikorterit näitama."
WTFFFFFFFFFFFFF WTFFFFFFFFFFFFF WTFFFFFFFFFFFF??????????????????? Ehk see väljendus: "Eeeeeeeeeee.................ma ei tea sellest midagi"
Tädi: "Huvitav... ütles et seesama maja ja korter. Ma teen ühe kõne"
Ma: "WTFFFFFFFFFFFFFFFFFFFFFFFFFFFFFFFFFF meid tõstetakse välja?? wtf wtf wtf?????"
Tädi lõpetab kõne ja teatab: "Oih, vale maja, ma millegipärast arvasin, et siin majas oli see korter. Hihihihihihihiihihiih, Head päeva!"
Ma: "eeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeee...... okei"

Päris on ju hea päev nüüd, mul ausalt püksid sõelusid nii püüli et anna olla, mõtlesin juba et kuhu kurat me siis elama lähme et korteriomanik lambist teisele inimesele korterit näitama hakkab, KUI ME VEEL SEES OLEME? Etteteatamata??


Kõige. Hullem. Ehmatus. Üle. Pika. Aja.

Where Dem Girls At?

Mul kaob päris ausalt ära tahtmine midagi alkohoolset ülse tarbida, kui alati on teada, et õhtu lõppeb kellegi jaoks sitasti. Ma ausalt ei mäleta ühtegi korda, kus KÕIK oleksid läinud laiali hea tujuga ja rahulolevana. ALATI on mingi jama tulnud, keegi kellegiga tülli läinud ja siis on olnud draamat umbes viie mehhiko seebika eest. Ja järgmisel hommikul meenutabki muidu nii mõnusalt alanud õhtut ainult mingi tume mälestus mingist mölisemisest, lubadustest/ähvardustest järgmiseks päevaks ja... pohmell. Ausalt, mina küll enam nii ei taha. Inimesed tüütavad ära, tahaks midagi uut ja huvitavat nii, et oleks mõnus ja hea. Praegused draamad on liiga äraleierdatud ja kõvasti ülepingutatud ja näitavad ainult seda, kui jobuks inimesed aurude all lähevad.

Ootasin muidu pikisilmi J puhkust, et siis asju rahulikumalt võtta ja niisama oleskleda, aga tohhhoo imet, kõik päevad on nii täis bronnitud, et ma peaks tõenäoliselt aja kirja panema, et me ühel ajal diivanile satuks, lol. :D

Ja ega ma ju bioloogiaga ikka ei tegele endiselt :)

Haakisin mingi kolekoleda külmetuse endale külge. Swear to God, et kui ma köhin, siis aegajalt lendab sealt kopsutükke ka. K andis geniaalse idee üks kops purki püüda ja see siis Super Attackiga 24ndal bioloogiaeksami külge kleepida, sest see peaks mulle ikka üsna palju lisapunkte tooma. Lol, made my day. Lisaks siis bioloogiasse süvenemist segav tilkuv nina ja kriipiv kurk. Nendel hetkedel ma vihkan haige olemist, olgugi et vahel isegi nagu tahaks mõnusalt teki all nohiseda ja põdeda. Siit moraal: pane ennast soojemalt riidesse Jessika!

Sellegipoolest läks inka suuline eksam väga hästi, mis oli ka minu tänase päeva highlight.
Mind külastas ka Paanika-Jaanika, sest J-l on juba ülehomme sünnipäev JA MUL JU POLE KINGITUST! Ega ideid. Ega ka finantse, et neid olematuid mõtteid teostada. :D Siiski, ma ei kujuta ette, kui tema minu sünnipäevaks midagi ei kingiks. Või selle ära unustaks. Well, tegelikult kujutan ikka küll, aga see on juba hoopis teine jutt :D