I'm still alive

Heippahei, kohe kurb vaadata, millal ma viimati siia kirjutasin. Võtsin pikalt hoogu ja nüüd on see käes: räägin vähe oma vahepealsetest toimetustest. Nii et pikka postitust pole oodata haha. Ühesõnaga, ma nüüd alustasin kolmandat nädalat tubli töömesilasena. Käes on järjekordne 10st 8ni päev ja seda rõõmu saan nautida sel nädalal lausa kuuel korral. Tööst niipalju, et kassa ja muud vihikute/raamatute täitmised/funktsioonid nüüdseks juba enam-vähem selged, varem pidin hommikuti ja õhtuti kasutama omakirjutatud märkmeid, et kõik asjad ikka tehtud saaksid. Kaubapäevadel on tegevust, nädalavahetuseti ka, aga nädala sees tekib küll mõte, et milleks hoitakse üldse kaubanduskeskuseid iga päev lahti kui rahvast siin enne õhtupoolikut niikuinii ei käi ja siis liigub teda ka üsna vähe. Aga ma ei kurda, praegu mulle veel täitsa meeldib ja tüdimuse märke tqavaliselt enne kella 6t õhtul ei teki. Olen jõudnud taaskord ka lugema hakata kuna no mis sa ikka siin teed, kui tööd pole. Lugesin kahe päevaga läbi Sass Henno "Elu algab täna" ja see oli väga hea, soovitan soojalt. Kuna pliksi järjekordse haiguse tõttu ma raamatukokku uut raamatut võtma ei pääsenud, tuhlasin eile korteriomaniku isiklikus raamatukogus. Ausalt, ma oleksin saanud kogu põhikooli ja keskkooli kohustusliku kirjanduse vabalt sealt, pluss veel muud head paremat ka. Ühesõnaga minu silm jäi pidama C. Bronte "Jane Eyre"'il, mis nüüd siin kõrvalt sahtlikeses alustamist ootab. Ega siis avalikult lugeda ei tohi, lol.
Midagi huvitavat vahepeal teinud ei ole, käinud kusagil veel vähem. Meie pere elukorraldus on praegu põhiliselt nii, et Jga kohtume uksel, kui üks tuleb või teine läheb tööle ja õhtuti läheb üks meist alati vara magama, sest see üks läheb järgmisel hommikul tööle. Tundub millegipärast jube masendav, aga tegelikult mulle momendil täitsa meeldib see orav-rattas tunne. Ja ootan pikisilmi palgapäeva, et natukesegi eelarves finantse rohkem oleks!

Nüüd siis aga lugema, niikaua kuni endiselt hingelistki poodi sisse pole astunud.

Olen hetkel piiritult uhke ema kuna minu laps jäi täna esimest korda täiesti ise magama! Oh seda õnne ja rõõmu! Nüüd tuleb varuda veel hoolega järjekindlust, et see ka püsima jääks. Ma usun, et see on talle hea, harjub ta siis ju ka lasteaias paremini ja saab iseseisvamaks.
Tulevik on väga kahtlane momendil. Mainori tasulise koha ütlesin ära, nii et koolipinginühkijat minust vähemalt sel aastal ei saa. Eile võtsin end ka töötuna arvele, olgugi et raha hakkab minu kontole laekuma alles oktoobris. Töövahenduskonsultant pani mind ka mingile klienditeeninduskoolitusele kirja, mis algab alles septembri lõpust. Ja oh seda Murphy seadust, kui mulle täna helistati ja teatati, et olen saanud tööle. Olgugi, et see väga ei tõmba, on see ju samamoodi helistamine ja teenuse pähemäärimine, on see parem kui mitte midagi. Töö ise algaks pihta alles septembris ning niikaua kuni minu müük ei ületa 2000 eurot kuus, ei ole mul ka töölepingut, nii et omamoodi tasuta töö. Samas ei ole ma lepingu puudumise ajal kohustatud ka kontoris kohapeal käima. Mul veel umbes 8 kandideerimist pooleli ka, nii et eks elu näitab, mis edasi saab.
Mitte mingeid huvitavaid trippe pole ka toimunud, ainult plaanid. Ja ka väike aastapäevakene taaskord tulemas :)

Raport tehtud, aeg on taas O.Cd tõlkima asuda, lõpetan ju kohe teise hooajaga. Tubli ja igav mutt olen :D

Loonie

Juba teist päeva ma sõna otseses mõttes ainult MÖLISEN kõigiga kõige pärast. Ma ei tea miks. Päris tõsiselt. Otsest põhjust nagu ei tohiks olla, või siiski? Igatahes ma ei suuda selle tegemist lõpetada, ma ei suuda oma keelt hammaste taga hoida ja mitte mingi kuradi mossis näoga olla kogu aeg. Nagu mingi väike laps.
Ja nii btw, et ma olen oodatud õppima Mainorisse tasulisele kohale. TASULISELE. Miskipärast see morjendas mind päris kõvasti olgugi et see ei takista absoluutselt sinna õppima minekut. Millegipärast arvasin, et kui ma tasuta kohale ei saa siis olen ilge luuser ja tropp. Ega see ju mu tulevasi miljoneid ei mõjuta, kas ma maksan õppimise eest või ei :D
Sellegipoolest olen ma nüüd veel rohkem segaduses kui enne, meeltesegaduses kandideerisin isegi Mõdrikusse, mis oli varem mu jaoks kindel nono, jällegi, ei tea miks. EBS ja EABA, minu suurimad unistused, magasin maha, uupsii. Ja ausalt öeldes kisub järjest rohkem sinnapoole et saadan need koolid kus seda ja teist ja ei hakka ennast sel aastal piinama. Vist.

HAHAHAHA, mis minu tänane highlight oli? Hmm, mõtlesin et vaatan osta.eesse, et viskan söötmistooli üles ja HELLOOOOUUUUUU inkassonõue, maksmata arve ligi 13 euri.
Wat
da
fak

??

Jah, olengi pätt ja kaabakas ja kriminaal ja kooli ka ju sisse ei saa. LOL :D
Kõik ongi nii perses kui ma arvan olevat.

Long Time No See

Polegi ju millestki kirjutada, kui eriti midagi ei toimu. Või tähendab, toimub ikka, aga minu päevad mööduvad põhiliselt mänguväljakute vahet tuterdades või vanaema juures maasikaid süües. J pidevalt tööl või magab et tööle minna või on sealt just tulnud, nii et temaga ka suurt midagi ette võtta pole. M ja S šoppavad end Soomes vaikselt haigeks ja A kuskil metsas ära.
Vahepeal siis käisin Mainoris akadeemilise võimekuse testi tegemas, et tasuta kohale kandideerida. 29 küsimust vastasin 50st õieti. Sest et otse loomulikult oli see 80% ulatuses matemaatika. Protsendid, massid, tihedused. W T F, kui ma õpin ärikorraldust, siis mul on inimesed, kes seda minu eest teevad ja ma ise ei kavatse midagi arvutada (:D) Igatahes tulemused hakkavad saabuma pärast 12. juulit. Eks näis.
Käisin ka oma elu esimesel töövestlusel mis läks väga hästi, sain kohe proovima, kuid seal poes ringi tuiates ja riideid pähe õppides (peab kliendile kohe oskama öelda, kus mis on) sain aru, et see võlts kiitmine, mis iga riideeseme puhul käib, pole just minu jaoks. Lõpuks olin oma kontsadel seal päris läbi omadega ja muidugi polnud väga ilmastikule vastavalt riietatud ka. See kõik vist paistis lõpuks mu olekust läbi, sest seda tööd ma ei saanud. Ja mõnes mõttes parem ongi.
Nääää... muud uudist vist polegi. Jõudsin arusaamisele, et pool suve varsti läbi ja pole seda eriti nautida jõudnudki. Ja absoluutselt ei isuta see sügisel uuesti õppima hakkamine. Ehk kui tööle saan ja tasuta kohale ei saa, siis lükkan siiski selle aastakeseks edasi.
Oeh, kõik on nii lahtine. Tahaks midagi uut ja huvitavat. Kuid, life is what you make of it!

P.S. Mia on nii "tulbi tüdul"- 4 ööpäeva pole me kasutanud ühtegi pampersit, ma olen nii uhke :)

Mmm kodus on ikka päris mõnus olla, aga mitte liiga palju. Esmaspäeval siis kurikuulus viimane eksam, mis otse loomulikult esimest korda kooli ajaloos edasi lükkus, homsele. Seejärel kiirelt koju, pakkima ja laevale. Ja oh seda Murphy seadust kui MITTE ÜHTEGI dokumenti ei siin ega Soomes ei küsitud :))))) Eesti riik sai niisama üle 80 euro võrra rikkamaks, mis meil kiirpassile ja mingile volitusele kulus. Mida ei tahetud :):):):)
Anyways, Soome oli.... same old same old, kui nii võib öelda. Vanavanemate juures ei ole midagi välja muutunud, välja arvatud nad ise. Kahju hakkas kohe, aga ega nende ees pidi ju head nägu tegema ja keelt hammaste taga hoidma. Muumimaa oli täitsa lahe, päris ausalt. Mial oli lahe niikaua kuni ühtegi muumit silmapiiril ei paistnud, siis hüppas ta kohe küüntega kaela kinni ja tahtis koju. Käisime seal ka niisama ringi vaatamas ja veendusime et Soome on ikka kuradi ilus riik, kus võiks mõnda aega eladagi. Neljapäeva öösel kell 3 jõudsime siis koju, reedel pakkisime asju lahti, MEELETU PESULAADUNG kui 2/3 perest higistavad nagu maeiteamisasjad. Õhtul käisime ööjooksul kaasa elamas ning laupäeva hommikul läksime juba oma viimaste lühikeste riietega Võrtsjärve äärde, käisime kalalaadal ka jeee. Telkimisplats oli üsnagi väike ja peale sääskede, ämblikute ja muude sitikate keskel veedetud ööd veendusin lõplikult et telkimine pole kohe üldse not my cup of tea. Sellegipoolest, nalja sai päris kümne kopika eest nii et Rkv tagasi jõudsime, olgugi et VÄGA mustadena, rahulolevatena.
Nuh, siis käisime vanematele Soome pilte näitamas ja vanavanemate juures ka muljetamas ja nüüd täna on mul tsutsut aega õppida homseks eksamiks :)

Mulle nii meeldib, kui busy graafik on. Ja enne ülejärgmist nädalat ei kavatse rahulikumaks jääda ka. Iz nice!

Damn

Tore hommik. Esiteks teen avastuse, et pliks ei saa üle piiri kui tal passi pole ja et minu dokumendid aeguvad 27ndal juunil. Ega ma ju varem ei osanud kontrollida. Peale pikka netistuulamist ja kõnesid Soome konsulaati (õe asjus) ja Piirivalveameti infotelefonile selgus, et piigal vaja passi. Kiirpassi. Üle 40 euro btw. Kõne emale pääastis päeva. Selle hetkeni kuni ma Jle teatasin, et nüüd vaja migratsiooniametisse kapata. Täielik ja totaalne Sõnn teatas mulle: "Ei. Kui see nii palju maksab, siis ei tee. Mina mujalt raha ei taha ja siis jääb üldse minemata." Niisiis ripub praegu kogu tripp ühe juuksekarvakese otsas, mille nimi trükimusta ei kannata ja ma olen väga pissed off, sest kui nüüd tõesti ongi vaja oma faking sõrgu vastu ajada, siis on kogu moos.
Ja ei või siis ära juba õppida, et ei hõisata enne õhtut!

JA NENDE PRILLIDEGA ON NIIII KAMM ARVUTIEKRAANI VAADATA. Täielik fisheyeefekt. Not cool.

Hea tunne on, kui kodu on puhas, kartuli-hakklihavorm on ahjus ja täna teen loodetavasti ühele inimesele loodetavasti meeldiva üllatuse, sest praegu arvab ta vist minust päris halvasti, aga ega ma ausalt öeldes arvaks endast samamoodi hetkel. Ja päris hull, et enamus tuttavaid lähevad juba suvel kuskile laiali ja sügisel hoopis minema, ja siis ma nagu väike loner ei oska endaga midagi peale hakata ja pole kellelegi kurta ka enam :(
Siiski, loodan et kõik sujub ja ma olen isegi oma eksamipiletitega graafikus!