Kui ma nägin kuupäeva, millal viimane postitus oli kirjutatud, hakkas natuke hale, et mul isegi oma kullakalli blogi jaoks aega pole. Üritan natuke viga parandada.
Põhimõtteliselt on väga raske leida midagi uut mida kirjutada, kui pole midagi ülimegaoriginaalset toimunud. Kool paneb sinnasamusesse järjest suuremate võimalike vahenditega, lisaks veendusin, et mu plaan keemia ära parandada ühineb muude "tahaks-ju-aga-mõtet-pole-sest-teatud-inimesed-on-liiga-piip"-värkidega, sest no milleks, kui ühiskonnaõpetaja on viispluss mutt ja teeb töö ainult selleks, et kui ma olen oma kolmenäraka kätte saanud rääkida, kuidas TEGELIKULT oleks tulnud asju teha.
AGA vahepeal on olnud juba 2 sünnipäeva. Esimesel... oli toree, uusi nägusid ja hea vaheldus üle tüki aega veidi letyourhairdownida, aga kahtlasel kombel olen ma muutunud selleks tüübiks, kes kõige esimesena ära vajub. Ei, esimesena purju jääb, esimesena hakkab paha ja esimesena vajun ära ka. Ma ei tea miks, ma pole kunagi ju selline olnud. Nii et sinna nahka läks selle esimese sünnipäeva... varahommik. Teisel ei läinud just väga palju paremini. Kuigi üle kolme aasta esimese korra viina joomine (rohkem kui üks pits) ei olnud vist kõige parem mõte.
Üldsegi tunnen ennast kuidagi vanana. Õige noorus on ju möödas, need alaka-ajad, kus pidid oma jooke peitma ja lakusena kuidagi pooljoostes koju saama, et mitte vahele jääda ja need kooliõhtud, kus veidi hoogu sai mindud ja järgnevad hommikud koolis, ise magamata ja kergelt lõhnates. Nüüd on juba see aeg, kus käiakse rohkem sophisticated üritustel, näiteks käisin reedel Jan Uuspõllu "Isa" vaatamas. VIISPLUSS päris ausalt, suhtkoht imelik oli küll teatris kõht kõveras ümberaugunaljade üle naerda, aga väääääääga positiivne.
Aa ja haige olin/olen ka. Olen rebel ja söön antibiootikume, haha.
Täiega meeldib igasuguseid jõuluasju sirvida ka, neid reklaame ja muud sellist, kogu aeg mõtlen et oooo selle ostaks ja selle ka ja oooo seda tahaks proovida ja. Agaagaaga. Läheb meelest. Sellegipoolest ma usun, et kui ma veidi tihedamini suudaks siia kirjutada, siis ehk isegi suudaksin midagi diipi ka panna, mitte lampi heietada nagu tavaliselt. Eks proovin varsti uuesti, praegu hakkan aga majanduse hinnaanalüüsi tegema JA ELU ON PEAAEGU LILL.
No comments:
Post a Comment