Grinch

Ausalt öeldes ma olen nendes jõuludes pettunud. Kõik oli nii... formaalne kuidagi. Kohustuslik laud, kohustuslik kingijagamine, kohustuslik vanavanemate külastamine... nädal aega olin ootusärevust täis, ootasin seda jõuluõhtut ja ainult selleks, et pärast oleks kuidagi, tühi tunne. Imelik oli kuidagi. Kõik olid nii... äraolevad, mõtlesid muudele asjadele, kaasaarvatud ma ise ja see ei olnud nagu kuidagi see.
Ja ma ei saa aru inimestest, kes pakuvad kinke tagasi. Ausalt ma solvun küll ikka korralikult, kui me näeme vaeva, viime kingituse ja siis pakutakse seda tagasi. Ma ei tea, võib-olla varem olid siis teistsugused kombed, aga nagu... kinki ei pakuta tagasi. Väga nõme oli sellist asja kuulda, aga olin vait, nagu ikka. Tahaks küll vahel ikka korralikult öelda midagi, aga no ei maksa suhteid rikkuda võinii. Omast kogemusest tean, et sellist jama pole vaja.
Aastavahetust ma ka ei oota. Läheks hea meelega kuskile ära võimidagi. Ei isuta jälle seesama vana värk. Kuigi sel aastal oleks samal ajal ju A sünnipäev, aga siiski... tahaks midagi täiesti uut ja huvitavat.

Sain ka kõige parema soovituse tulevikuks siiani:
"Kui sa siiski tunned, et sa oled peale lõpetamist nii väsinud, et lihtsalt ei suuda õppida mingit järgmist asja, siis tee paus. Võta aasta-kaks vabaks, käi tööl ja mõtle. Mida sa õigupoolest siis edasi teha tahad. Mõttetu on minna ülikooli õppima sinu arvates sobivat asja, kui poole aasta pealt võib selguda, et see asi sulle siiski ei meeldi. Vaata ringi, ja tööl käies saad kindlasti aru, mis sind huvitab, muidu põled juba noorelt läbi tehes midagi, mis sulle ei meeldi"

Ja need sõnad kummitavad pidevalt peas ja millegipärast arvan, et nii teengi. Mu eelistused on viimaste aastatega päris kõvasti muutunud ja ma ei taha minna ülikooli vaid paberi pärast, ma tahaks tõesti olla huvitatud sellest, mida seal õpetatakse ja seda, et sellest tulevikus ikka kasu ka on. Aga oiblinn, kui Kongi seda kuuleks... :D

Anyways, selle asemel et õppida, kolan ikka netis. Naaaaaaisss.