Mul kaob päris ausalt ära tahtmine midagi alkohoolset ülse tarbida, kui alati on teada, et õhtu lõppeb kellegi jaoks sitasti. Ma ausalt ei mäleta ühtegi korda, kus KÕIK oleksid läinud laiali hea tujuga ja rahulolevana. ALATI on mingi jama tulnud, keegi kellegiga tülli läinud ja siis on olnud draamat umbes viie mehhiko seebika eest. Ja järgmisel hommikul meenutabki muidu nii mõnusalt alanud õhtut ainult mingi tume mälestus mingist mölisemisest, lubadustest/ähvardustest järgmiseks päevaks ja... pohmell. Ausalt, mina küll enam nii ei taha. Inimesed tüütavad ära, tahaks midagi uut ja huvitavat nii, et oleks mõnus ja hea. Praegused draamad on liiga äraleierdatud ja kõvasti ülepingutatud ja näitavad ainult seda, kui jobuks inimesed aurude all lähevad.
Ootasin muidu pikisilmi J puhkust, et siis asju rahulikumalt võtta ja niisama oleskleda, aga tohhhoo imet, kõik päevad on nii täis bronnitud, et ma peaks tõenäoliselt aja kirja panema, et me ühel ajal diivanile satuks, lol. :D
Ja ega ma ju bioloogiaga ikka ei tegele endiselt :)
My cup of coffee
No comments:
Post a Comment