Motivatsioon on huvitav asi. Tänu sellele näiteks punnitaksid geograafiat õppida, et parem hinne saada, kui läbipääsemiseks vajalik kolm. Tänu sellele ma ehk viitsiks reaalselt järgmisel neljapäeval ajale suusatades pingutada ka, et saada parem märk, kui "sooritatud". Tänu sellele ehk siis ma viitsiksin kah laupäeva peale mõelda ja ehk viitsiksin siis juuksuriaja panna, raamatukokku 2 kuud hilinenud raamatu ära viia, sollis käia, TEKSAPÜKSID osta ja ehk ka natuke rohkem õppida? Kuid milleks seda viimast, kui ma kooligi minna ei saa? Järelikult mul puudub motivatsioon. Kõigest on sinnasamuseni ja natuke ülegi. Aga tegelikult päris motivatsioonita ei saa ka, ma arvan, et see ongi see miski, mis meid elus edasi veab. Nimetage seda siis tegutsemistahteks, egoismiks või millekski muuks, aga minu jaoks on motivatsioon.
Ilmselgelt pole just parim oma kapsaks suusatatud juhtmetega üritada maailmaparandusjuttu trükkida.
No comments:
Post a Comment